Paberlõikes autoportree

Mark Överus

Brigitta Kannel

Johanna Okas

Kes:  

10 K klass, september 2012

Ülesanne:

Joonistada grafiidiga abstraktne pind ja teostada sellele paberlõike tehnikas autoportree.

Sisu:

- joone ja pinna terminid, kompositsiooniline tähendus (piiratud pind, piiramata pind)

- pinna katmise võimalused, erinev tundlikkus ja iseloom

- abstraktse pinna väljenduslikkus, emotsionaalsus, tähenduslikkus

- autoportree psühholoogiline taust

- iseloomulikud detailid ja poos, kujutise lihtsustamine

- silueti ja kihilisuse mõisted ja eripära

- tervikliku teose kokkupanek, lõpetamine

Eva Johanna Valkiainen

Kert Urmas Raudvere

 

Solveig Saar

Protsess, tehnika:

- abstraktse pinna joonistamine, materjalide valik (erinev paber, eri tugevusega pliiatsid)

-  erinevad tehnilised võimalused (kahe käega, mitme pliiatsiga joonistamine jne.)

- joone tundlikkuse märkamine ja pindade teadlik komponeerimine

- joonistuse fikseerimine

- peegli kasutamine autoportree ettevalmistavas faasis

- iseloomulike detailide leidmine, analüüs

- poosi ja ilme valimine

- kujutise lihtsustamine, silueti, positiivi ja negatiivi teadlik kasutamine

- lõiketehnika, paberinoa kasutamine ja spetsiifika

- tausta lisamine lõigatud kujutisele

- tervikliku teose vormistamine

Marten Sion

Grete Raudam

Gregor Semidor

Metoodilised täiendused:

- näited erinevatest abstraktsetest pindadest

- näited joonistamisest kui füüsilisest protsessist (Tony Orrico, Jaanika Peerna jt.) ja paberlõike tehnikast

Tony Orrico

Jaanika Peerna

Florindamaria

- lõigatud kujutis võib töö käigus muutuda liiga hapraks, teda on raske stabiilselt aluspaberile kinnitada, sellisel juhul võib tööd osaliselt liimida, kasutada teipi või osi eraldi kinnitada

- vajalikud on korralikud lõikenoad ja lõikamist lubav tööpind

- ülesande juures kasutasime pruuni pakkepaberit, kalkat, musta, valget ja oksapaberit

 Karola Kaugema

Marita Tambek

Kenneth Allik

Anette Põldsalu

Uus reaalsus

Kaire Jürgenson

Janar Tiik

 Jürgen Palling

Kes:

9 K klass, september 2012

Ülesanne:

Luua maalivahendeid kasutades vaba kompositsioon etteantud objektidest, mis on klassis seadeldisena üles pandud (kaltsunukk, elektripirn, oranž kuup, roheline pall, banaan, balletiking, pikendusjuhe). Objektide peavad olema lõpplahenduses tuvastatavad, kuid nende suurust, asendit, ja seisukorda võib muuta.

Vorm, tehnika, protsess:

- esemete ruumiline kujutamine maalivahenditega

- valguse ja varju kujutamise põhireeglite kasutamine (külmad ja soojad toonid)

- uue reaalsuse loomine (narratiivsus, olukorra kirjeldamine teistele)

- keskkonnadetailide lisamine ja kujutamine (taust, ruum)

- kattevärvide kasutamise tehnilised küsimused

- tervikliku tulemuse saavutamine

Kirke Kalamats

Elise Loo

Merilin Ulm

Merit Ausmeel

Liina Sõrmus

Iida-Mai Einmaa

Annabel Klein

Plakat kihilise paberlõike tehnikas

Jekaterina ja Anasstassia Gutnitšenko

 
















Ave Laansoo

Stefani Blüm ja Mari Ann Kaare

Kristina Kulbok ja Kelly Remmelgas

Kes:

gümnaasiumi üldkunsti valikaine grupi paaristööd, september 2012

Ülesanne:

Luua temaatiline plakat kihilise paberlõike tehnikas.

Sisu:

- ülesande ajendiks oli esitlus projekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev" (http://www.safeandactiveschoolday.eu/?page=news&news=EE&id=9) kokkuvõtliku seminari posterisessioonil

- teema avamine ja arutelu, õpilaste isiklikud kogemused vahetundi sisustava projekti raames

- alateemade sõnastamine ja valimine

- plakati visuaalse lahenduse eripära (tasapinnaline lihtsustatud kujutis)

- kavandi läbitöötamine, täiustamine

- teksti kasutamine või sellest loobumine

- paberlõike tehnika spetsiifika, kihiline lahendus

- kompositsiooniline lahendus

- plakati teostamine paaristööna

Reino Sigur

Triinu Paide ja Kristin Reiljan

Tehnika, protsess:

- teemade sõnastamine, sisu avamine

- plakatliku visuaalse motiivi loomine ja läbitöötamine

- teksti kasutamine, täpsustamine

- aluspindade valimine  (must, hall toonpaber)

- kujutiste lõikamine, paberinugade kasutamine (joone saavutamine, pindade väljalõikamine)

- aluspindade arvestamine

- värviliste paberite paigutamine paberlõike tagaküljele, tükkide teipimine

- viimistletud terviku saavutamine

Kriste Remmelgas ja Joanna Jätsa




 













Karl Martin Kruuse ja Silver Ohlo

Sten Martin Nukki ja Martin Kilm

  Metoodilised täiendused:

- õpilaste loodud plakatite põhjal sai teostatud esitlus projekti seminari jaoks

- kihilise paberlõike tehnika on kiire ja efektne võimalus plakati loomiseks

- lõigates tuleb arvestada, et kujundite vahelised pinnad ei muutuks liiga detailseteks, see muudab terviku liiga hapraks, paber võib puruneda

- plakatid on teostatud A1 formaadis

- paberlõikes teostatud plakatite tagaküljed on samuti iseseisvad abstraktsed kunstiteosed

Anasstassia ja Jekaterina Gutnitšenko

Reino Sigur

 Karl Martin Kruuse ja Silver Ohlo

Ave Laansoo

Stefani Blüm ja Mari-Ann Kaare

 Sten Martin Nukki ja Martin Kilm

Kristiina Kulbok ja Kelly Remmelgas

Õitsev ja närtsinud

 










Robert Mapplethorpe

Georgia O'Keefe

 










Malle Leis

Lauretsius

Kes:

12 K klass, september 2012

Ülesanne:

Luua maalivahendeid kasutades kompositsioon ühe lõikelille põhjal, kujutades teda õitsvana ja närbununa.

 Emeri Koppel

Kauri-Romet Aadamsoo

Sisu:

- arutelu lillemaali kohast ja tähendusest kunstis ja kunstiajaloos

- näited lilli tähenduslikult kujutanud kunstnike loomingust (Georgia O'Keefe, Robert Mapplethorpe, Malle Leis, Laurentsius)

- lille kui kujundi sümboolne tähendus igapäevaelus ja kultuuris (erootika, elu ja surm)

- tööle kompositsioonilise lahenduse leidmine

- reaalse objekti kujutamine maalivahenditega

- lille eluprotsessi jälgimine ja jäädvustamine

- inetuse ja närtsimise kujutamise tähendus ja esteetika

- tervikliku teose teostamine

Marta Liisa Koit

Mihkel Kalda

 Hans V. Saarepere

Vorm, tehnika, materjal:

- töötamine individuaalse maaliobjektiga

- kompositsioonilised küsimused, maalitehnilised nüansid

- formaadi valik

- diptühhoni mõiste ja komponeerimine

 Silja Kerstin Rebane

 Silja Kerstin Rebane

Metoodilised märkused:

- koolielus on traditsiooniliselt välja kujunenud kindlad perioodid, millal lilled objektidena on vabalt saadaval (1. september, õpetajate päev, õpetaja sünnipäev, kooliaasta lõpetamine)

- tööd hõlbustab, kui ülesande käigus lilled teibi või muu materjaliga tähistada

- kahes olekus lilled võib paigutada nii ühele kui mitmele alusele, kuid parem tulemus tuleb, ku kaks taime on paigutatud samas formaadis alustele

Kati-Leen Viljamaa

Kerli Ostrov

Kerli Ostrov