Disainilahendus olmelisele probleemile

Kes: 

11 K klass, november 2012, ülesande viis läbi TÜ praktikant Kadi Kriit.

Maris Morel - kõik kodus vajalikud seadmed vajavad pistikuid, neid ei jätku ja juhtmed on alati sassis

Heleri Kõrge - tualeti prill-laud vajab hügieenilist puhastust

Karina Vunn - kõrvaklappide juhtmed lähevad sõlme

Eva Lenke Asszonyi - äratuskell vajaks tirisemise asemel teisi funktsioone

Ülesanne:

Etteantud olmelisele probleemile funktsionaalse lahenduse pakkumine ja selle visuaalne kujutamine.

Villu Samblik - täis sahtlitest jääb osa pealmisi  pabereid ja muid asju sahtli taha kinni, tekitades seal pusasid ja kadudes ära

Rein Orgmets - kaubanduskeskuses võiks telefon soovitada kliendile sobilikku kaupa

 

Sisu:

- ajurünnaku mõiste, protsessi selgitus

- individuaalne ajurünnak etteantud probleemi lahenduseks

- iga õpilase ajurünnaku tulemuste esitlus, ühine analüüs

- lahenduse visuaalne kujutamine, kogu teema katmine visuaalse materjaliga

- tekstilise ja pildilise informatsiooni  kombineerimine

- disainijoonise visuaalse stilistika ja teostamise eri variandid

- kogu info paigutamine A2 lehele

- lehe teostamine vabalt valitud vahenditega

- kompositsioonilise ja informatiivse materjali (joonised+tekst, selgitused) tasakaalustatuse saavutanmine

- probleemi ja lahenduse esitlemine kaaslastele valminud joonise abil, arutelu

Ronald-Sander Lindre -

inimsilmale funktsioone lisav "klaas"

Liis Pajuväli - bussi-iste võiks olla hügieenilisem

Metoodilised täiendused:

- õpetaja valmistas kogu klassile ette olmeliste probleemide kirjeldused, õpilased valisid need loosi teel

- esitlus disinilahenduste vormistamise eri võimalustest

Maarja Sildvee - võtmeid on ukse juures kotist raske üles leida

Siim-Erik Pärn - sööklas on kandikut ebamugav kasutada

Piktogrammide seeria

Aili-Maarja Mäeniit

"Filmižanrid"

Heleri Kõrge

"Karatevõtted"

Gerly Tuur

"Jalanõud"

 Karina Vunn

"Vanasõnad"

Kes:

11 K klass, november 2012 ja

12 K klass, november 2009

Ülesanne:

Luua seeriaprintsiipi kasutades piktogrammide seeria vabal teemal.

Ahti Sepsivart

"Matkarada tutvustavad märgid"

Sisu:

- piktogrammi mõiste, kasutusalad

- piktogrammi visuaalsed kriteeriumid, stilistika, näited

- teksti ja pildi kombinatsioonid

- seriaalsuse põhimõte, seeria koostamise visuaalsed kriteeriumid

- teema-arendus, sisuline ja kultuuriline kontekst

- vahendite valik ja kombineerimine

- kompositsioonilise lahenduse leidmine

- tervikliku kompositsiooni teostamine

Gerda-Anette Allikas 

"Tsirkus"

Henry-Hermann Stahl

"Liiklusvahendid"

 

Liis Pajuväli

"Pelmeenide valmistamine"

Roland-Sander Lindre
"Kuriteoliigid"

Vorm, tehnika, protsess:

- piktogrammide tõlkimine, näited

- lihtsustamine ja spetsiifiliste sisuliste detailide leidmise harjutus

- teemavaldkonna leidmine, idee arendus, kavandid
 

Ahti Sepsivart





- ühtse graafilise stilistika leidmine seeriale, sisust lähtumine

- töö kujundiga, täpsustamine ja puhastamine, tekstide lisamine

- seeria osade teostamine

- tervikliku seeria koostamine, eksponeerimise nüansid

Kristian Eding

"Taevas ja põrgu"

Eva Lenke Asszonyi

"Ansambli "Hole" albumid"

Laura Arula

"Käemärgid" 

Siim-Erik Pärn

"Laulupealkirjad"

Metoodilised märkused ja täiendused:

- esitlus piktogrammide ja nende kasutusalade kohta

Taave Tuutma

 

Viktor Hertz

- näited piktogrammide vormikeele kasutamisest kaasaegses kunstis (Lars Arrehenius, Julian Opie jt.)

- piktogrammide seeria võib vormistada ühe kompositsioonina

- piktogrammide loomisel ei ole olemas temaatilisi piiranguid

- piktogramme võib lahendada erineva stilistikaga, märgilisus ei välista ekspressiivset või maalilist lähenemist 

Kärt Tammjärv

"Emotsionaalsed koogid"

Maris Morel

"Relvad"

Villu Samblik

"Laulupealkirjad"

Eleri Haidma

"Kalender" 

Rene Jürgenson

Volditud paber

 Rogier van der Weyden

 deviantart.com

Kes:

10 K klass, november 2012

Ülesanne:

Iga õpilane valib valmispandud A2 eri värvi ja tekstuuriga paberite hulgast ühe ning peab selle oma soovi kohaselt umbes peopesa suuruseks kokkusurutud pinnaks voltima. Kui paber on uuesti lahti volditud, on igal õpilasel käes objekt, mida ta järgnevalt maalivahenditega kujutab.

Kristel Avi

 Marilyn Rumberg

Gregor Semidor

Sisu, vorm:

- vaatluse järgi maalimine, maaliline pind, toonide segamine

- valguse ja varju kujutamine soojade ja külmade toonidega, paberi ruumilisuse saavutamine

- töö kompositsiooniline ülesehitus, paigutus, taust ja selle värv

- pinna mõiste

Protsess, materjal:

- valguse langemise uurimine ja analüüs

- lihtsa pinna väärtustamise kogemus

- töö järjekorra planeerimine (paberi sidumine taustaga)

- kattevärvide (guašš, akrüül) segamise ja julge pintslitöö väärtustamine

Brigitta Kannel

Anette Põldsalu

Grete Raudam

Metoodilised märkused:

- ülesande algimpulsiks oli Rogier van der Weydeni maali taustalahendus

- töid võib eksponeerida koos volditud paberobjektidega

- paberi tooni segamisel saab volditud paberit alguses värviga kõrvutada

Mark Överus

Solveig Saar

Abstraheerimine

Kert Urmas Raudvere

Karola Kaugema

Solveig Saar

Kes:

10 K klass, oktoober 2012

Ülesanne:

Luua kattevärve kasutades valitud kujutavast kunstiteosest abstraktne geomeetriline ja ekspressiivne versioon.

Marita Tambek

Siret Upan

 Marilyn Rumberg

Sisu:

- abstraktsuse ja abstraheerimise mõisted

- geomeetrilised kujundid, lihtsustamine

- ekspressiivsed väljendusvahendid kunstis

- geomeetriline ja ekspressiivne abstraktsionism

- kunstiajaloolised viited, teoste autorid

- kompositsiooni üldine ülesehitus, värv, kujund ja pind kui kompositsiooni elemendid, kompositsiooni 1:1 mõõtkavas ülekanne

- maalitehnilised nüansid

- tervikliku komplekti teostamine ja analüüs

Mark Överus

Eliise Proos

 

Kristel Avi

Tehnika, protsess:

- teose formaadi, kujundite ja paigutuse analüüs

- teose koloriidi ja maalitehnika analüüs

- kompositsiooni tõlkimine geomeetrilisteks kujunditeks

- kompositsiooni tõlkimine ekspressiivseteks kujunditeks

-  kompositsiooni 1:1 mõõtkavas ülekanne

- detailid, koloriidinüansside saavutamine

- maalitehnilised küsimused (toonide segamine, katvuse arvestamine, pintslitöö)

 

Annette Põldsalu

 

 Kenneth Allik

Birgit Talisoo

Metoodilised märkused:

- vormi kõrval võiks tähelepanu pöörata ka maalide sisule ja autoritele

- ülesande eri osi võiks eksponeerida kõrvuti

- ülesande tulemusi analüüsides jõudsime järeldusele, et vormiliselt sisaldub igas kunstiteoses nii geomeetriline kui ekspressiivne element, iga teos on nende unikaalne kombinatsioon (seega vormiline lähenemine teosele on sisulisest küljest iseenesest kasutu)

  


Eva Johanna Valkiainen

  


Johanna Okas