Thursday, April 25, 2013

Puu















Maarja Sildvee










Maarja Sildvee 





Kes:
11 K klass, aprill 2013

Ülesanne:
Luua visandliku lähenemisega tööde paar (graafiliste ja maalivahenditega) kevadisest raagus puust.










 Teele Buschmann










Kirsika Kungur






















Sisu:
- puu kujutamine üldiselt (oksad, tüvi, võra)
- puu reaalse füüsilise objekti ja visuaalse sümbolina, nende erinevus








Piet Mondrian











rancoencino.com





- iseseisev vahendite valik
- iseseisev motiivide valik
- töömeetodi valik (vaatluse järgi kujutamine, enda pildistatud foto kasutamine, mälu järgi kujutamine)
- projekti teostamine etteantud ajagraafikus (4 x 45 minutit)
- kompositsioonilised lahendused (motiivi lõikamine, vaatepunkt)
- spetsiifilised lahendused graafiliste ja maalivahendite puhul (joon, värv)
- ülesande terviklik teostamine
- ülesande esitlus, valikute põhjendus











































Tehnika, protsess:
- kooli ümbruses asuvate puude vaatlus
- motiivi valik
- fotomaterjali tootmine, välitingimustes töötamise tehnilised lahendused
- graafiliste vahendite valik (grafiit, süsi, kriit, tušš, värv, tintenpen, marker)
- maalivahendite valik (guašš, akrüül, akvarell)
- alusmaterjali valik (eri tooniga paberid)
- erinevad taustalahendused
- kiire lahendus motiivile, visandliku lahenduse mõiste ja olemus
- tööde paari terviklik teostamine ja vormistamine









































 







Metoodilised märkused:
- tööd on teostatud A1 formaadis
- õpilased valisid iseseisvalt mõlema töö tehnika ja alusmaterjali ning leidsid motiivi
- etteantud ajalimiidi sees pidid õpilased ise jaotama aega mõlema ülesande osa teostamiseks
- ülesanne valmistab ette iseseisva töö planeerimisel vajalike otsuste tegemist suvepraktikal
- keelatud oli ülesande juures kasutada internetist leitud pilte
- oluline on aja planeerimine ülesande eri osade teostamise jaoks





























Abimaterjalid:
- esitlus puude kujutamisest kunstis
- fotoaparaadid
- välitingimustes kasutatavad joonistusalused, stafeleid








































Friday, April 19, 2013

Mari kisakõri



































Kes:
gümnaasiumi üldkunsti valikaine grupp, aprill 2013

Ülesanne:
kujutada Samuil Maršaki lastejutu "Mari-Kisakõri" peategelast

Sisu:
- jutu kuulamine ja anlüüs, muljed kuuldust
- peategelase kirjeldus (vanus, välimus, lapse riided jne.)
- lapse kujutamine tegevuses (lapse keha proportsioonid, keha liikumine)
- emotsioonide väljendamise (viha, agressiivsus) võimalused
- tegelase paigutamine ruumi, objektide lisamine
- jutus kirjeldatud olukorra (märjad riided, pisarad, tekkiv hallitus) rõhutamine tehnilise lahendusega (süsi+akvarell)
- tervikliku teose lõpetamine


















 

























Tehnika, protsess:
- jutu kuulamine (2x)
- tegelase kujutamine söejoonistuse tehnikas suurel formaadil (A1)
- puusöe ja press-söe erinevsed, joonistamine ja pindade katmine söega
- söejoonistuse kustutamine ja fikseerimine
- söejoonistuse koloreerimine akvarellidega
- akvarellmaali eripära (värvi sulatamine, märja paberi kasutamine)
- söe ja akvarelli koosmõju (porisus, osaline segunemine)

















 

 
























Metoodilised märkused:
- lastejuttu "Mari-kisakõri"  saab kuulata Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel:
- rääkisime lühidalt jutu esitajast Imbi Valgemäest ja tema lugemise spetsiifikast, soovitasin vaadata Peeter Simmi filmi "Inimene, keda polnud"






 kaader filmist "Inimene, keda polnud"





- meenutasin oma kooliaega, kui kunstiõpetaja Tiiu Isok vana kohvergrammafoni abil sarnast ülesannet läbi viis








http://maemat.blogspot.com/2012/04/jonnib-mari-kisakori.html





- gümnaasiumi tavaklassi õpilasele sobib lapse emotsioonide kujutamine väga hästi, ta ei tunne, et liialdatud pooside ja näoilmete joonistamine teda ennast kuidagi halvas valguses näitaks
-  mängisime mõttega, et autorid peaksid need tööd alles hoidma ja tulevikus oma lastele näitama, kui need jonnima kipuvad